Peeter Mihkelson

Teoloogia magister, õppejõud, tõlkija

Sündis 25. jaanuaril (see ja teised kuupäevad vkj) 1842. aastal Pärnumaal, Kergus, Kõnnu külas Taarikõnnu taluperemehe pojana. Alustas õpinguid Riia Vaimulikus Koolis 1853. aastal. 1854. aasta 5. juulil võeti vaimuliku seisusesse. 1863. aastal lõpetas Riia Vaimuliku Seminari (RVS) ning jätkas õpinguid Peterburi Vaimulikus Akadeemias, mille lõpetas 1867. aastal teoloogia kandidaadina. Peale akadeemia lõpetamist pöördus tagasi Riiga ja alustas 1867. aasta septembris tööd RVS aritmeetika ja geograafia õpetajana. Peale edukate prooviloengute andmist 1868. aastal usaldati talle seminaris Pühakirja õpetamine, sellele lisandus mõne aja pärast ka heebrea keele õpetamine. 1871. aastast omistati Peeter Mihkelsonile teoloogia magistri kraad. Aastatel 1872-1882 olid tema õlul seminari inspektori kohustused. Keisririigi vaimulike seminaride ümberkorralduste tulemusena 1885. aastal sai Peeter Mihkelsonist RVS matemaatika ja füüsika õppejõud. Ta pidi loobuma Pühakirja õpetamisest, kuid jätkas kuni surmani eelnimetatutele lisaks heebrea keele õpetamist.

Peeter Mihkelson oli töökas ja viljakas tõlkija. 1870. aastast alates osales ta Riias tegutsenud eestikeelsete teenistusraamatute tõlkekomitee töös. Ta tõlkis ja toimetas peaaegu kõik 19. sajandi viimasel veerandil ja 20. sajandi alguses välja antud eestikeelsed õigeusu teenistusraamatud, nende seas lauluraamatu, Paastu- ja Õietrioodi raamatud. Sellega pani ta aluse eestikeelsele õigeusu jumalateenistusele.

Rahvahariduse vallas koostas Peeter Mihkelson vene keele aabitsa („Wene keele Abitse raamat Eesti rahwa tarwis“, väljaanded vahemikus 1870-1882). Sellele lisaks Mihkelson oli eestikeelsete õigeusu kalendrite („Kalender ehk Täht-Raamat Õigeusuliste Eestlaste kasuks“) peatoimetaja a-il 1889-1907. Aastast 1851 Riias ilmuvad õigeusu kalendrid ja ajakiri „Jumalakartuse kool“ (1856-1867) olid märkimisväärsemad perioodilised väljaanded, mis ilmusid eesti keeles ja pakkusid vaimuliku sisuga ainestiku õigeusulistele eestlastele 19 sajandil II poolel.

Hinnatud vanade keelte (või siis heebrea, kreeka ja ladina keelte) asjatundjana Mihkelson osales XX sajandi alguses evangeelse-luteriusu vaimulike tõlgitud eestikeelse piibliteksti läbivaatamise komisjonis.

Oma pikaaegse ja eeskujuliku teenistuse eest on teda autasustatud Püha Anna ordeni III ja II järguga, Püha Stanislavi ordeni III ja II järguga ning Püha Vladimiri ordeni III järguga.

Peeter Mihkelson suri 1914. aasta 24. oktoobril ning maeti sama kuu 27. päeval Riia Pokrova kalmistule.

Autorid

Andrei Sõtšov ja Heiko Kivihall

Märkusi

Sünni kohta on erinevusi EKLA s 1842 aasta 28 juuli, 25 aasta teenistusjuubeli artiklis 25. jaanuar. Kirjutasin ka Pokrova kalmistu kantseleisse, ei tea, kas vastavad.

Samuti on erinevus tõlkekomisjoni töös alustamist 25 teenistusjuubel 1870, nekroloogis 1871

Allikad

e-kataloog ESTER

Eestikeelne õigeusu kirjandus, koostanud August Kaljukosk. EAA.5437.1.53

Väljavõte Riia Vaimuliku Kooli ja Riia Vaimuliku Seminari kasvandike elulood I ja II. KM EKLA, f296, m 18:1, lk 279-282,

Raudsepp, A. "Riia Vaimulik Seminar 1846-1918", Tartu, 1998, lk 120

P.M. Mihkelsoni 25 aastane teenistusjuubel, Рижские епархиальные ведомости, No 20, 15. oktoober 1892, lk 765-766,

Nekroloog, Usk ja Elu, Nr 44, 4. november 1914, lk 522-523

Nekroloog, Рижские епархиальные ведомости, No 21, 1. november 1914, lk 629-631