Ikooni ringreis
Pühtitsa Jumalaema Uinumise ikoon oli Balti provintsides populaarne palverännusiht: Jumalaema taevamineku pühal (15. august) saabus Pühtitsa kloostrisse igal aastal tuhandeid palverändureid. Samuti saatis klooster ikooni korra aastas ringreisile mööda Eestimaa provintsi idaosa linnu ja külasid. Alljärgnevalt on toodud luuletus diakon K. Petrovi sulest, mis kirjeldab ikooni saabumist Narva-Jõesuu (Ust-Narov/Hungerburg) kuurortisse 1903. aastal.
Oli ere, palav suvepäev
suvitajaid sanatooriumis lugematul hulgal
männimets jahedates varjudes
tahtmatult kõiki kutsub.
Igaüks jahib siin vaikuses hingatud hingetõmmet
ja jalutuskäiku metsas või rannal:
ära otsi majade seest inimesi
nad kõik haaravad suve, kuis ise tahavad.
Ent ei! Üldse mitte: inimestesumm
tungleb ümber kiriku
kõik ootavad midagi: ümbruses aga
kaigub rõõmus kellahelin.
Ristikäik väljub kirikust.
Kõik nad kõnnivad koos.
Siin on kerjuseid, mehi, daame.
Rikkaid, terveid ja haigeid.
Nägudel hingeliigutus
lähevad nad kaile, et kohtuda
ikooniga, mis lohutust jagab
just nagu armastav Ema.
On juba kolmas aasta sellest,
kui Sinod meile lubas: korra aastas
tuleb meie emand meie juurde
trööstides, ikoonina.
Kai mustab inimestest
ristikäik vaevu veel mahub
et kohtuda ikooniga, mis Narvast
Gungerburgi aurikul tuli.
Hing väriseb armust
ikooni nähakse tekil
õe kätes, ja alandlikkusega
kohtuvad inimesed Jumalaemaga.
Kaks preestrit aurikul
võtavad õe käest ikooni
ja kõigi inimeste palge ees nad
kannavad ta ettevaatlikult kaldale.
Siin tõstavad nad ikooni kõrgele
ja varjutavad sellega inimesi
kõik nad langetavad pea
ristikäik suundub tagasi.
Ristikäigu teel
põlvedel maani kummardades
on inimesed. Taeva Kuninganna
tuleb ühes nendega meie juurde, kogu sügise.
Inimesed sisenevad kirikusse alandlikkusega,
ikoon rahvahulga ees
preestrid ootavad austusega
tema saabumist.
Kolm päeva on Kuninganna külas
oma laste seas
ja nad palvetavad tema poole
palju palveid pisarais.
Mõned janunevad ikoonilt
enda tervendamise järele.
Teised ootavad alandlikult kodudes
tema külaskäiku;
Nad kohtuvad temaga rõõmus
ja kannavad ta ise oma kodudesse
armuliigutusest hüüavad naised:
“Kuninganna tuleb.”
Kaks ravis terveks
Pühtitsa ikoon.
Ja nõnda austab teda
kogu küla.
Kuninganna! Võta vastu palved
meilt patustelt, nõrkadelt inimestelt
küla on valmis taevaks, aga ometi
ära jäta meid siin elus üksi.
Allikas
K. Petrov, ‘Vspominanie o prebyvanii Piukhtitskoi Chudotvornoi ikony Uspeniia Bozhiei Materi v Ust-Narove (Gungerburg) v 1903 godu’, Rizhskie eparkhial’nye vedomosti (nr 1), 1904: 17–20.